Heast tahtest ning maailmast

Emajõe kaldal jalutades tabavad mind aeg-ajalt huvitavad mõtted:

Hea tahe on tahe teha midagi soovist seda teha. Puhtast südameheadusest. Inimesed panustavad oma aega, energiat ja muid ressursse, et teha midagi, mis ei pruugi neile endile üldse kasu tuua. See on inimeste mingisugune omaette olev sisemine ressurss.

Igal inimesel on olemas mingi hulk head tahet. See on kui kütus - me põletame seda, et kütta  mootorit, mis paneb meid vananemate eest hoolitsema, neile head meelt tegema, võõrastele naeratama ja vihmametsi tulevaste põlvedele imetlemiseks päästma. Kõike seda muu hea ja halva kõrvalt meie endi elus.

Ilmselgelt suured teod nõuavad rohkem, väiksed vähem kütust. See ei tähenda, et oleks midagi hullu, kui mõni on kaasa saanud ainult õige pisut.

Hea tahtega on selline lugu, et see on taastuvkütus. See ei tähenda, et me peaksime päikesepaneel seljas ja tuuleveski peas ringi jalutama (kuigi kuu aega palmisaarel võib imesid teha). Hea tahe taastub, kui tegija näeb, et ta tegu on kellelegi korda läinud ja maailm on paremaks paigaks muutunud.
Hea tahte loodusvara on siiras naeratus. Iga heateoga, mille eest inimest tasustatakse puhtsüdamliku tänuga, saab ta natuke rohkem tagasi, kui andis. Sedamoodi kasvavad tasapisi kütusevarud. 

Eriti plahvatuslik on kasv juhul, kui heateole vastatakse omakorda heateoga, toimub vastastikune inspireerimine - sel põhjusel on näiteks vabatahtlikest koosnevad meeskonnad tihti erakordselt motiveeritud ja edukad. (Proosalisemalt: selle pärast armastus liigutabki mägesid.)

Hea tahte kütusepaagiga on selline lugu, et see ei saa kunagi täis. Kasv võib olla küll lõputu, kui samas teises äärmuses, investeerides oma energiat kukkuvasse aktsiasse, võib seier valusalt nulli kukkuda.

Viimase juhu eest tasub silmad lahti hoida. Tühja paagiga inimesed ei ole üldjuhul võimelised seda iseseisvalt täitma, rääkimata sellest aru saamisest - samamoodi ei veere ka tühja paagiga auto ise bensiinijaama. Kõrvalnähuna on tühi paak veel ideaalne kasvupinnas egoisimile.

Ma ei väida, et tuleks lõpetada heateod vastu seina jooksmise hirmus, hoopis vastupidi - just seepärast tulebki aeg-ajalt kontvõõralegi kinkida lahke naeratus! Tuleb olla lahke, sest siis ollakse lahke ka Sinuga. Tuleb teha head  ja loota, et kunagi, olles ise kütusekriisis, ristub Sinu tee kellegi teise omaga, kes täidab Sinu paagi. 

Ma ei väida ka, et tuleks olla absoluutne altruist, tõenäoliselt kumbki alternatiiv, ei egoism ega altruism, vii väga kaugele. Reaalne maailm ei ole must-valge, siin iga värv täiustab igat teist, iga värv on mingi teose jaoks vajalik. Aga eks see ole juba igaühe enda otsustada, kes ta olla tahab.

Rahvasuust:

Heategu ei roosteta.

Heategu kannab vilja.

Iga heategu leiab tasu.

Heategu kannab kasu.

Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.

Kõik algab väikestest asjadest.

Kes teeb, see jõuab.  

You get what you give.

What goes around comes around.

"Those who bring sunshine into the lives of others cannot keep it from themselves." - James Barrie

jne.