Delta(t)

The Dash
by Linda Ellis

I read of a man who stood to speak at the funeral of a friend.
He referred to the dates on her tombstone from the beginning to the end.
He noted that first came the date of her birth and spoke of the following date with tears,
But he said what mattered most of all was the Dash between those years.
For that Dash represents all the time that she spent alive on Earth,
And now only those who loved her know what that little line is worth.
For it matters not, how much we own, the cars, the house, the cash,
What matter is how we live and love and how we spend our Dash.
So think about this long and hard; Are there things you’d like to change?
For you never know how much time is left that can still be rearranged.
If we could just slow down enough to consider what’s true and real
And always try to understand the way other people feel.
And be less quick to anger and show appreciation more
And love the people in our lives like we’ve never loved before.
If we treat each other with respect and more often wear a smile,
Remembering that this special dash might only last a little while.
So when your eulogy is being read with your life’s actions to rehash
Would you be proud of the things they say about how you spent your Dash? 

___ 
Kuidas veeta oma vahe? Kas on mõtet muretseda asjade pärast, mis suure tõenäosusega ei pruugi juhtuda? Kas on mõtet muretseda asjade pärast, mille üle puudub kontroll? 


Minu arust on muretsemine üks üsnagi tegevus, ajaraiskaja. Kuid pean tunnistama, et põnev on küll ja tundub, et teen midagi asjalikku.
Siiski, tänapäeva maailmas pole meil peaaegu midagi tõsiselt karta. Iga päev käivad läbi mõtted nagu aga mis siis kui... aga kui juhtub see... nii tehes võib juhtude see... oleks mul vaid rohkem aega... ma teeksin nii, kui asjad oleksid nii... kui ma vaid oleksin paremas situatsioonis... ja nii edasi. 90% asjadest, millele me mõtleme, et mis võiks juhtuda ja mille pärast me istume ja hoidume midagi tegemast, ei juhtu. Ja kui mõni neist muutubki realseks, aga mis siis? Kas me saime sinna midagi parata? Kui ei, unusta ära. Kui jah, õpi ja järgmine kord seda enam ei juhtu. Mis iganes ka juhtuks, kaota murekortsud ja kasvata naerulohud.


Asjad, mis ei sisalda endas riski enamasti ei vääri ka tegemist. Iga suur plaan on riskantne, see tähendab et see võib läbi kukkuda. Mugav ja ohutu on teha asju, mis 0,99998 tõenäosusega lähevad täide nagu planeeritud. Samas ka jõle igav, puudub igasugune arenguperspektiiv - tõenäosus millegi põneva juhtumiseks on 0,00002. 
Miks loota, et olukord läheks meie riskantse plaani läbiviimiseks paremaks? Miks oodata, et oskused, mida me ei oma, üks päev arenevad meil? Miks oodata, et keegi hakkaks toetama meid? Miks oodata, et ühel päeval on meil rohkem raha? Miks oodata, et meile tehakse parem pakkumine?
Parem võtta kätte ja muuta ise olukorda nii, et meie plaanil on parimad täide minemise võimalused.
Mida suurem plaan on, seda raskem on ise olukorda muuta. Teisalt, mida suurem plaan on, seda rohkem keskkonna muutujaid peavad täiuslikuks saama ja seda tõenäolisem on, et see ei juhtu kunagi - seega ei juhtu ka grandioosne/hullumeelne plaan kunagi. Kuni Sina ei tegutse.


Milline võiks olla tagasivaade oma elule? Kas olla murelik ootaja või rõõmsameelne tegutseja?


"The people who get on in this world are the people who get up and look for the circumstances they want and if they can't find them, make them." - George Bernard Shaw